Mind häirib mu kerge pontsakas olek. Kodus on kõikjal kaalud ja ma kaalun end tihti. Kui number on veidi suurem, tunnen end heidutatuna, aga kui see on väiksem, paraneb mu tuju. Ma pean ebaregulaarset dieeti, jättes sageli toidukordi vahele, aga nautides juhuslikke näkse.
Olen tundlik kehakuju üle arutlemise suhtes ja kipun isegi vältima seltskondlikke üritusi. Tänaval kõndides võrdlen pidevalt oma keha möödujate omaga, kadestades sageli nende head figuuri. Samuti pingutan, et trenni teha, aga kõik, mida tegin, ei toonud mulle kunagi tõelist rahulolu.
Olen oma pisut pontsaka figuuri pärast alati ebakindel ja suurem osa minu garderoobist koosneb pluss-suuruses rõivastest. Lahtised T-särgid, vabaajapluusid ja laiad püksid on saanud minu igapäevaseks rõivaks. Natuke kitsaste riiete kandmine tekitab minus piinlikkust. Muidugi kadestan ka teisi tüdrukuid, kes kannavad toppe. Ostsin endale mõned, aga proovin neid ainult kodus peegli ees selga ja panen siis vastumeelselt kõrvale.
Juhuslikult liitusin joogatunniga ja ostsin oma esimesed joogapüksid. Esimese tunni ajal, kui vahetasin joogapüksid jalga ja järgisin treeneri erinevaid venitusasendeid, tundsin endas enesekindluse tulva. Joogapüksid kallistasid ja toetasid mind õrnalt. Peeglist vaadates tundsin end terve ja tugevana. Hakkasin tasapisi oma ainulaadseid omadusi aktsepteerima ja lõpetasin endalt liiga palju nõudmise. Joogapükstest sai minu enesekindluse sümbol, mis võimaldas mul tunda oma keha tugevust ja paindlikkust, äratades teadliku tervisetunde – et terve olemine on ilus. Võtsin oma keha omaks, laskmata end enam välisilmel piirata, ja keskendusin rohkem sisemisele ilule ja enesekindlusele.
Olen hakanud lahti laskma lohvakatest ja liiga suurtest riietest ning võtnud omaks hästiistuvate tööriiete, kitsaste teksade ja figuuri meelitavate kleitide kandmise. Sõbrad on kiitnud mu moetaju ja seda, kui palju ilusam ma välja näen. Ma ei pea enam kinnisideeks oma veidi kurvikama figuuri kaotamist ja olen ikka mina ise, aga õnnelikum.
Postituse aeg: 11. juuli 2023
